1. Eesti Vabaharidusliit (edaspidi: Liit) on haridussihilisi mittetulundusühinguid ning vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav mittetulundusühing. Ta on Eesti Haridusliidu (1924-1940) traditsioonide jätkaja.
2. Liidu nimi on Eesti Vabaharidusliit, lühendatult EVHL.
3. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
4. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Oma tegevuses juhindub Liit Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, vabahariduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja käesolevast põhikirjast.
II. LIIDU EESMÄRGID
5. Liidu eesmärkideks on:
5.1. rahva hariduslike taotluste toetamine ning rahvuskultuuri traditsiooni säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu;
5.2. oma liikmete mõttejõu ja mõjuvõimu ühendamine vabahariduslike ideede ning avalike huvide kaitsmiseks, toetamiseks, võimendamiseks ja levitamiseks.
6. Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
6.1. toetab oma liikmete tegevust, andes neile võimalusel ja vajadusel materiaalset, juriidilist ning moraalset abi; edendab nende omavahelisi kontakte;
6.2. korraldab koolitust, annab vastavalt kehtivale seadusandlusele välja stipendiume;
6.3. kogub ja kirjastab õppematerjale;
6.4. võimalusel toetab Liitu mittekuuluvate asutuste ja organisatsioonide vabahariduslikku tegevust;
6.5. aitab asutada uusi vabahariduslikke mittetulundusühinguid;
6.6. kogub ja levitab vabaharidustegevust puudutavat teavet;
6.7. korraldab koosolekuid, hariduspäevi, konverentse, kongresse ja muid üritusi;
6.8. töötab välja haridus- ja kultuurialaseid projekte ning koordineerib nende elluviimist;
6.9. osaleb koostööprojektides teiste ühendustega nii kodu- kui välismaal.
III. LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
7. Liidu liikmeks võib olla iga seaduslikus korras registreeritud mittetulundusühing või vabahariduslik koolitusasutus, kes tunnustab Liidu eesmärke ja põhikirja.
8. Liidu liikmeid võtab vastu volinike koosolek.
9. Liikmeks saada soovija esitab juhatusele sellekohase avalduse ja kandeotsuse koopia registrisse kandmise kohta. Volinike koosolek vaatab esitatud avalduse läbi ja teeb oma otsustuse taotlejale teatavaks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui volinike koosolek keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, on taotlejal õigus nõuda küsimuse arutamist üldkoosolekul
10. Liidu liikmel on õigus:
10.1. valida ja olla valitud volinikuks;
10.2. esitada arupärimisi, avaldada arvamust ning teha ettepanekuid volinike koosoleku ja juhatuse töö kohta;
10.3. osaleda komisjonide ja toimkondade töös;
10.4. saada teavet kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes;
11. Liidu liikmetel on eelisõigus osaleda kõigil Liidu korraldatud üritustel.
12. Liidul võivad olla osakonnad. Osakonnad ei ole iseseisvad juriidilised isikud, nende loomine otsustatakse ning töökord määratakse volinike koosoleku otsusega.
13. Liidu liikmed maksavad liikmemaksu, mille suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek oma otsusega.
14. Liidu liikmed esitavad juhatusele igal aastal üldkoosoleku otsusega määratud korras oma eelmise aasta tegevuse aruande.
15. Liidu liikmed võivad Liidust lahkuda, teatades sellest juhatusele kirjalikult vähemalt kaks kuud ette.
16. Kui liige lahkub majandusaasta keskel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
17. Punktis 16 toodu ei kehti, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
18. Liikme Liidust väljaarvamine vastavalt esitatud avaldusele toimub volinike koosoleku otsusega, millest koheselt teavitatakse kirjalikult avalduse esitlejat.
19. Juhatuse ettepanekul võib liikme Liidust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või Liidu olulisel määral kahjustamise tõttu. Väljaarvamine juhatuse ettepanekul toimub üldkoosoleku otsusega. Väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjendustest teatatakse viivitamatult kirjalikult välja arvatud liikmele.
IV. LIIDU JUHTIMINE
20. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul on iga Liidu liige esindatud ühe esindajaga.
21. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või Liidu muu organi pädevusse.
22. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
22.1. põhikirja muutmine;
22.2. eesmärgi muutmine;
22.3. majandusaasta aruande kinnitamine;
22.4. volinike valimine;
22.5. juhatuse esimehe valimine;
22.6. muude põhikirjaga määratud organite liikmete valimine;
22.7. juhatuse või muu organi liikmetega tehingute tegemine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine;
22.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
23. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
23.1. majandusaasta aruande kinnitamiseks;
23.2. kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest;
23.3. muudel juhtudel, kui Liidu huvid seda nõuavad.
24. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku p. 23.2. nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
25. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 14 päeva.
26. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest.
27. Kui üldkoosolek ei ole p. 26 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek võib toimuda ka samal päeval, kui see võimalus on ära näidatud koosoleku kutsel.
28. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks Liidu liiget.
29. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, on üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ainult siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.
30. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Muudes küsimustes on üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ainult siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.
31. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ainult Liidu liige või tema esindaja. Esindajaks võib olla ainult teine Liidu liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Igal Liidu liikmel või tema esindajal on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse majandusaasta aruande kinnitamist või Liidu poolt tema vastu nõude esitamist.
32. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest Liidu liikmetest või nende esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.
33. Põhikirja muutmise, Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkogul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
34. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitte osalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
35. Üldkoosolekute vaheajal täidab üldkoosoleku ülesandeid üldkoosoleku poolt Liidu liikmete hulgast valitud vähemalt 7-liikmeline volinike koosolek. Volinike volitused kehtivad 3 aastat. Volinikel on õigus saada oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste eest kompensatsiooni.
36. Volinike koosolek:
36.1. valib Liidu juhatuse liikmed;
36.2. sõlmib, muudab ja lõpetab tegevuslepingud juhatuse liikmetega;
36.3. kinnitab Liidu eelarve ja kontrollib selle täitmist;
36.4. otsustab Liidu osalemise koostööprojektides ning liitumise teiste ühendustega;
36.5. annab juhatusele nõusoleku ning seab tingimused Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks;
36.6. otsustab muid Liidu juhtimisega seotud küsimusi, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.
37. Volinike koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.
38. Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus. Koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rakendatakse käesoleva põhikirja p. 23.2. ja 24–30 sätestatut.
39. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volinikest. Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kohalviibivaist volinikest. Volinikud võivad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volinikud.
40. Volinike koosoleku otsused protokollitakse, protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud volinikud.
41. Liitu juhib ja esindab juhatus, millel võib olla üks (juhataja) kuni kolm liiget. Juhatuse liikmete arvu määrab ning liikmed valib volinike koosolek. Juhatuse volituste tähtaeg on 3 aastat.
42. Juhatuse liikme võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liitu juhtida.
43. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõikides õigustoimingutes.
44. Liidu juhatus:
44.1. korraldab üldkoosoleku ja volinike koosoleku otsuste täitmist, liikmete arvestust, Liidu raamatupidamist ja aruandlust;
44.2. suunab Liidu rahaliste vahendite kasutamist;
44.3. esindab Liitu riigiasutustes ja muudes organisatsioonides;
44.4. esitab hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
44.5. annab Liidu liikmeile vajalikku teavet juhtimise kohta;
44.6. täidab muid ülesandeid, mis tulenevad seadusest, Liidu põhikirjast või üldkoosoleku otsustest.
45. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest, nende hulgas esimees või tema asetäitja.
46. Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Juhatuse otsuseid võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
47. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.
48. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
49. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
V. LIIDU VARAD
50. Liidu vara ja rahalised vahendid moodustuvad:
50.1. liikmemaksudest;
50.2. majandustegevusest ja ürituste korraldamisest laekunud tuludest;
50.3. annetustest ja toetustest;
50.4. muudest tuludest.
51. Liidu vara käsutab Liidu juhatus. Juhatus võib Liidu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata volinike koosoleku otsusega ja selles ettenähtud tingimustel.
VI. JÄRELEVALVE
52. Liidu järelevalveorganiks on revisjonikomisjon, mis valitakse üldkoosoleku poolt. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
53. Revisjonikomisjon kontrollib:
53.1. juhatuse tegevust üldkoosoleku otsuste täimisel;
53.2. finantsmajanduslikku tegevust ja asjaajamist;
53.3. vara allesolekut ja abinõude rakendamist selle tagamiseks.
54. Revisjonikomisjon lisab oma arvamuse juhatuse poolt üldkoosolekule esitatavale majandusaasta aruandele.
55. Üldkoosoleku otsusel võidakse juhatuse tegevusele määrata audiitorkontroll.
VII. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
56. Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.
57. Kui lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus, võib üldkoosolek enne vara jagamise alustamist otsustada Liidu tegevuse jätkamise või Liidu ühinemise või jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
58. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seadus või üldkoosoleku otsus ei näe ette teisiti.
59. Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevale või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Põhikiri on kinnitatud Eesti Vabaharidusliidu üldkoosolekul 14.04.1997.a Tallinnas.
Parandustega redaktsioon kinnitatud Eesti Vabaharidusliidu üldkoosolekul 27.04.2006.a Tallinnas ning 18.04.2008.a Tartus.
